Kreeka parlamendist tuli „jah“

Selle seadsid teised euroala riigid ja Kreeka kreeditorid tingimuseks, et üldse arutama hakata Kreekale uue abipaketi andmise võimalust.

Terava debati järel hääletas 300-kohalises parlamendis paketi poolt 229 parlamendisaadikut ja vastu 64. 6 saadikut ei hääletanud.

Samal ajal protestis Kreeka parlamendi ees politsei hinnangul umbes 13 000 inimest uute kärpemeetmete vastu. Kohati muutusid meeleavaldused vägivaldseks.

Läbirääkimised Kreeka uue abipaketi üle, mille mahuks on visandatud 86 miljardit eurot, võivad aega võtta veel terve kuu. Selle karmidele tingimustele Kreekas toetuse saamine on peaminister Alexis Tsiprase jaoks seni rängim poliitiline katsumus. Tsipras tunnistas ise avalikult, et ei pea neid meetmeid õigeks.

„Mul oli valida kas kokkulepe, millega ma ei nõustunud, või pankrot, või (Saksa rahandusministri Wolfgang) Schäuble eelistatud eurost lahkumine,“ ütles Tsipras parlamendis. „Ma olen viimane inimene, kes hakkab ilustama kokkulepet, millega ma mitmes punktis nõus ei ole,“ tsiteeris agentuur Bloomberg.

Meetmed on karmimad kui need, millele kreeklased 5. juulil toimunud referendumil ülekaaluka ei ütlesid (61%).

Vasakradikaalne Syriza oli lõhestunud ja kahevahel, kuidas hääletada. Ühed leidsid, et paketi poolt hääletamine tähendab partei põhimõtete reetmist ja valijate petmist. Teised andsid aru, et riik on nii kriitilises seisus, et paketi maha hääletamine tähendab pankrotti ja euroalalt lahkumist.

Syriza 149 parlamendisaadikust hääletas paketi vastu 39 saadikut. Vastu hääletas ka endine Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis. Vajalik toetus saadi opositsiooniparteide abiga.

„Esmaspäeva hommik kell 9.30 oli minu jaoks mu elu kõige raskem hetk,“ ütles parlamendisaadikutele Kreeka praegune rahandusminister Euclid Tsakalotos. „See otsus jääb mind koormama kogu mu eluks. Ma ei tea, kas me tegime õigesti. Aga ma tean, et me tegime seda, millele alternatiivi ei olnud.“